Postitused

Lugemisvara

Raamat E.Lucas Küberfoobia (identiteet, usaldus, turvalisus ja internet) on põnev lugemisvara igale IT-teadlikumale kasutajale. Näited on pikad ja keerukad, sisaldavad palju seoseid, mida jälgida, kuid selgitused lihtsalt aru saadavad. Väga huvitav on lugeda kahe väljamõeldud tegelase (abielupaari) näitel erinevate küberohtude esinemist kõige tavalisemates elusituatsioonides, mida on vürtsitatud muude paralleelidega autotööstuse või lennundussektoriga. Mitmed nüansid, mis praegustele küberturvalisusega tegelevatele ettevõtetele ja ka keskmise haridusega IT-spetsialistile igapäevast peavalu valmistavad, on antud raamatus läbi mõnusa huumoriprisma välja toodud ajalooliste selgitustega. Väikeriik Eesti leiab pikemat tutvustust identiteedi peatükis, kuid autor peatub identiteedi ja selle varguse lihtsuse juures pikemalt ning selgitab erinevaid seoseid ja tagatausta põhjalikult. Vandenõuteoreetikutele kindlasti hädavajalik käsiraamat, kuid samuti annab üldhariduslikku tausta ning illustre

Eetika ja IT

Eetika, kui väärtuspõhine reeglistik, on üldjoontes arusaadav, kuid eetika ja IT seosed veidi hägusemad. Kübereetika või arvutieetika pole väga levinud mõisted, igal juhul nende mõistete leidmine erinevate asutuste või ettevõtete kohta on pigem keerukas. Küll on asutuste ja täpsemalt õppeasutuste kodulehtedel viiteid eetikakoodeksi kohta ning eraldi on võimalik leida ka kutse-eetika infot. Samas ettevõtete kodulehed kirjeldavad eelkõige vastutustundlikku käitumist või ökoloogilise jalajälje tähtsust. Sellekohast infot leiab ka Inteli kodulehelt, mis samas on paari aasta eest tuvastatud hiiglasliku turvaveaga kiipide tootja. Kuid tundub, et see on õige turundusstrateegia puhul pigem võimalus poleemikast kasu lõigata ning tunnistada viga, ehitada uued, kallimad kiibid ning edasi müüa ja lisaks rõhutada uuel moel oma vastutustundlikkust. Samas liigub tehnoloogia hiiglaslike hüpetega ja see, mis täna on normaalsus, oli paar aastat tagasi veel võimatu ning ükski ettevõte vigade tuvastamis

Andmeturve: tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Andmeturve on oluline aspekt olnud juba väga ammustest aegadest. Krüptograafia esmased praktilised kasutusvaldkonnad olid sõnumite salastamiseks, kus eelkõige prooviti hoida info levimist vastase kätte. Kui infot üritati saladuses hoida, siis isikuid on vaja tuvastada. Tänapäeval on identiteedihaldus muutunud väga mitmetahuliseks ning isiku identiteedi tuvastamiseks ja kontrollimiseks on erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis on teinud Eestist ka tunnustatud e-riigi. Kuigi identiteet on vaid üks oluline osa turbepaketist, siis inimeste endi jaoks võib see osutuda väga mõjusaks vahendiks. Eestis on võimalik tuvastada ja kontrollida identiteeti kesksete riiklike süsteemidega. Paraku laialdased võimalused identiteedi tuvastamiseks mitmel erineval viisil kipuvad jääma tavainimesele ikkagi arusaamatuks. Kui on loodud nii ID-kaardi, mobiil-ID kui ka Smart-ID võimalused, siis inimeste enda teadlikkus ei käia paraku nendele loodud võimalustega paraku käsikäes. Nii, nagu on loodud vahendid turv

Teistmoodi IT

Tehnoloogiaarenguga on taandunud punktkirja ehk Braille kirja tähtsus ja -oskus. Punktkiri on rahvusvaheline ning selle tähed ja tähevahemärgid koosnevad reljeefsetest punktikombinatsioonidest. Punktkiri on kõige rohkem kasutusel õpilaste poolt, kuna nägemise kaotusel on punktkirja õppimine nagu uue keele õppimine ning selle vähene levik teeb selle õppimise keerukaks. Punktkirjas on nii raamatuid kui ka punktkirja kirjutusvahendeid ja punktkirjakuvareid. Kõnesüntees ja erinevad tarkvarad võimaldavad lihtsamalt ja kiiremini informatsiooni kätte saada ning seda edasi anda. Punktkiri on vajalik pimedatele, kuid lisaks nägemise täielikult kaotanud inimestele on ka neid, kellel on nägemisvõime langenud (https://pimedateliit.ee/info/punktkiri/; 01.05.2020).   Nägemispuue on nägemisvõime osaline või täielik kadu ning abivahenditel on siinkohal suur mõju inimeste elukvaliteedile. Nägemispuude puhul võivad kaasneda  nägemisteravuse langus, vaatevälja kitsenemine, pimesus, topeltnägemine, ruum

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kõige nõrgem lüli arvuti ja tooli vahel on ikka inimene. Samas arendaja ja tellija vahel kipub kõige nõrgemaks lüliks olema kommunikatsioon. Kui eriala spetsialistid ehitavad üles infosüsteeme, siis on need ebaturvalised, kui aga teeb seda IT firma, siis pole lõppkasutajale kasutatav. Hea valik selles osas on paljude raamatupidamisprogrammide puhul. Täna veebis leida kodulehekülge või süsteemi, mis pole dünaamiliselt kohanduv, on veider. Kohati tundub selline asi täiesti elementaarne, kuid seda ilmselt IT-d enesestmõistetavaks pidaval inimesel. Samas, veetes palju aega tahvelarvuti taga, mis on just mõistliku suurusega (8 tolli), siis pidevalt leiad end üliväikese ja tiheda infoga tavalehelt või minimaalse sisuga lehtedelt, nagu seda on näiteks ÕIS. Seoses praeguse eriolukorra ning muude stressirohkete tegevuste raames võikski välja tuua e-kooli ja e-õppe valud ja rõõmud. Alustada tuleb positiivsest. Kui Interneti poleks leiutatud ja õppeinfosüsteeme ei oleks veel arendatud, oleksid

Arendus- ja ärimudelid

Arendusmudelite paljusus ilmestab tänast IT maastikku ja kui avalik sektor on veel kasutamas rohkem koskmudelipõhiseid mudeleid, siis erasektor liigub üha rohkem agiilsete arenduste suunal. Erinevusi põhjustab kindlasti ka vajadus, kus erasektor selgelt loeb raha ja püüab luua midagi kasulikku ja vajalikku lõpptarbijale. Samas avalik sektor püüab olemasolevaid protsesse efektiivsemaks teha, kuid nii suuremahulised projektid kui ka vajaduse selgusetus jätavad pigem tühjade kätega ja taskutega. Eilne uudis sotsiaalkaitse valdkonna e-teenuste arendamises 16 miljoni eest toob esmalt silme ette ikka SKAIS2 (https://www.ituudised.ee/uudised/2020/04/15/uus-hange-riik-kulutab-16-miljonit-e-teenuste-arendusele, 16.04.2020). Riigikontrolli aruanne 2019. aastal viitab avaliku sektori arendusmudelite puhul koskmudelite soosimisse, kuna pole olnud selgust Euroopa Liidu rahastuse agiilsete meetodite kasutamise osas. Samas toob aruanne välja, et SKAIS2 puhul kasutati alguses analüüsi puhul välja tö

Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kirjatükk "Kuidas saada häkkeriks" on muhedalt ning mõnusas huumorivõtmes kirjutatud ja kergelt loetav. Häkkeri definitsioon võrdluses kräkkeritega toob selgelt esile nende kahe tüübi erinevuse ja rõhutab eelkõige elustiili, kuid ka põhimõttelisi arusaamu, mida järgitakse ning kuhu pannakse rõhku ka igapäevaselt. Lisaks välja toodud iseloomuomadused või ka tegevused, mille järgi liigitada/ liigituda häkkeriks.  Häkkerlik suhtumine toob välja arusaamad, mida järgitakse või ka millest juhinduda. Väga oluline komponent on mõtteviis ja selle järgi käitumine ning oma meisterlikkuse tõstmine, mitte niivõrd au ja kuulsuse võitmine. Kindlasti osavamad saavad ka tähelepanu keskmesse, kuid eesmärk on ikkagi oskuste arendamine ja tõstmine, mitte valgusvihu keskmes olemine. Viis, kuidas läheneda probleemile ning mida silmas pidada lahendamisel ja samuti ka lahenduskäikude jagamisel teistega, et oleks panus tervikuni jõudmiseks, on üks baasideedest kogu häkkerite kogukonna jaoks.